Kuhu tüürib Venemaa majandus?

Nafta hinna langus kahandab ka Venemaa eelarvetulusid, mis sunnib valitsust majanduse turgutamise asemel otsima kärpekohtasid. Septembris toimuvate parlamendivalimiste tõttu on valitsus sotsiaalkulutuste vähendamisel väga ettevaatlik. Pensionid, avaliku sektori palgad ja kaitsekulutused on praegustest eelarvekärbetest jäänud puutumata. Seetõttu on kokkuhoidu otsitud peamiselt avaliku sektori tehtavate investeeringute arvelt. Tegemata jäänud investeeringud infrastruktuuri mõjutavad aga pikaajalist kasvupotentsiaali, pärssides majanduskasvu ka edaspidi. Osaliselt aitab eelarveauke lappida valitsuse reservfond, kuid selle varad on praeguseks kahanenud pea poole võrra.

Lootus tööstusel

Positiivsema poole pealt on märgata stabiliseerumist tööstuses, millele aitab kaasa rubla odavnemine. Kuigi tööstustoodangu langus on aastavõrdluses jätkunud, ei ole kukkumine enam niivõrd järsk. Venemaa töötleva tööstuse konkurentsivõime paranemine eksporditurgudel eeldab siiski lisaks odavale rublale ka märkimisväärseid investeeringuid tootmisprotsessi arendamisesse ja paremaid suhteid Läänega.

Konflikt Ida-Ukrainas on muutunud sõjalisest peamiselt poliitiliseks, kuid jääb kahjuks kestma aastateks. Venemaa perspektiivist vaadates on kõige olulisem küsimus, mis saab Lääne kehtestatud sanktsioonidest, mis takistavad tõsiselt Vene ettevõtete arengut. Detsembri lõpus otsustas EL pikendada kehtestatud sanktsioone veel kuueks kuuks, kuna Venemaa polnud täitnud seniseid kokkuleppeid. Kuigi poliitilisi arenguid on raske prognoosida, ei saa välistada, et Euroopa Liit ja USA sanktsioone 2016. aasta teises pooles siiski leevendavad. Venemaa majanduslangus sellel aastal siiski jätkub, kui SKP kahaneb prognoosi kohaselt 1,5%. Venemaa majandus peaks langusest väljuma 2017. aastal, kui nafta hind prognoosi kohaselt mõnevõrra taastub.